neljapäev, 22. oktoober 2009
I veerand 6. b klassis
Esimene veerand saigi läbi. Vaheajale võib minna rahuliku südamega, sest tulemused pole ju pahad.
Muidugi on kõigil veel nö arenguruumi, sest neljad võiksid saada viiteks ja kolmed neljadeks.
Ainult 4-5 on tunnistusel Kristol, Helenal, Mailiisil, Lylijal ja Alexil. Kiitus!
Üks 3 on Erlendil, Jan-Ericul, Kertul ja Rünnol.
Tore, et kellelgi ei ole tunnistusel seda va kõverikku.
Head vaheaega kõigile!
Tagasi kooli 2. novembril!
I veerand on lõppemas
Ja ongi esimene veerand läbi. 6a klassi õpilased olid väga tublid, õppisid täitsa hästi. Päris viielisi õpilasi seekord polnud, aga ainult üks 4 oli Magnusel, Martil ja Annikal. Nelja-viielised olid ka Kristjan, Jan-Erik, Karina, Kristina ja Jorine. Ainult üks kolm Hendrikul ja Viivikal. Kiitus kõigile.
laupäev, 10. oktoober 2009
Napilt teine koht
Meie tublid õpilased käisid maakondlikul õpioskuste olümpiaadil ja said II koha Paalalinna Gümnaasiumi järel.
Õppealajuhataja sõnul on see parim koht, mis meie kooli on sellel võistlusel tulnud. Esikohast jäi puudu ainult 0,5 punkti. Võistles 23 kooli.
Võistkonnas olid
Annika Saar
Kertu Kundla
Mailiis Kivi
Magnus Liir
Kristo Jaansoo
Ettevalmistusperioodi tegi läbi ka Kristjan Fuchs, kes aga jäi kahjuks loosi tahtel võistkonnast välja.
Kiitus!
Õppealajuhataja sõnul on see parim koht, mis meie kooli on sellel võistlusel tulnud. Esikohast jäi puudu ainult 0,5 punkti. Võistles 23 kooli.
Võistkonnas olid
Annika Saar
Kertu Kundla
Mailiis Kivi
Magnus Liir
Kristo Jaansoo
Ettevalmistusperioodi tegi läbi ka Kristjan Fuchs, kes aga jäi kahjuks loosi tahtel võistkonnast välja.
Kiitus!
neljapäev, 8. oktoober 2009
Tirooli laulud ja J. Straussi valsid
Suures saalis toimus kontsert, kus kanti ette Austria rahvamuusikat. Eriti vahva oli joodeldamine. Kontserti olid kuulama tulnud ka teiste koolide õpilased.
Joodelda sinagi igal hommikul, sest vaata, mida kirjutab http://www.teadus.ee/
JOOGAT ASENDAB JOODELDAMINE
Zürichi konservatooriumisse on tekkinud üllatav tung. Joodeldamise klassid on täis juba kuid enne õppetöö algust. Alpiorgude üle teadete edastamiseks tekkinud laulustiilist on nüüd saanud uusmood. Joodeldamise jaoks on tarvilik õige hingamine - nii nagu joogaharjutuste puhulgi. Hommikune joodeldamine annab terveks päevaks hea enesetunde. Ja laulude tekstid on traditsiooniliselt positiivsed - seotud loodusega, muretusega homse suhtes. Nii et joodeldamine on omamoodi Euroopa jooga.
Vt lähemalt: http://www.dw-world.de/dw/article/0,,1618369,00.html?maca=en-dtland-online-460-rdf
Allikas: http://www.magazine-deutschland.de/
Joodelda sinagi igal hommikul, sest vaata, mida kirjutab http://www.teadus.ee/
JOOGAT ASENDAB JOODELDAMINE
Zürichi konservatooriumisse on tekkinud üllatav tung. Joodeldamise klassid on täis juba kuid enne õppetöö algust. Alpiorgude üle teadete edastamiseks tekkinud laulustiilist on nüüd saanud uusmood. Joodeldamise jaoks on tarvilik õige hingamine - nii nagu joogaharjutuste puhulgi. Hommikune joodeldamine annab terveks päevaks hea enesetunde. Ja laulude tekstid on traditsiooniliselt positiivsed - seotud loodusega, muretusega homse suhtes. Nii et joodeldamine on omamoodi Euroopa jooga.
Vt lähemalt: http://www.dw-world.de/dw/article/0,,1618369,00.html?maca=en-dtland-online-460-rdf
Allikas: http://www.magazine-deutschland.de/
kolmapäev, 7. oktoober 2009
Põnevaid hetki metsast
Mõõka hoidev käsi - vabaduse sümbol.
Siin on vabadussamba väike mudel.
All: metsavendade punker on kuiv ja soe, aga elada seal ikkagi ei tahaks.
Eestlased on ikka olnud metsarahvas - ta on metsas ellujäämise põhitõed omandanud.
Kuidas metsas on võimalik pikka aega elada ja ellu jääda, sellest jutustas projekti juht Pille Udam.
Mis on kõige tähtsamad asjad, mida metsas vajatakse?
teisipäev, 6. oktoober 2009
Kas mäletad veel...?
1. Millistest puudest aeti tõrva?
2. Milleks kasutati tõrva vanasti?
3. Milleks olid vajalikud peremärgid?
4. Millest on Tõrvaaugu oma nime saanud?
5. Kes olid metsvennad?
6. Kuidas saadi teada, kas keegi (inimene või loomad) on käinud metsapeidikute juures?
7. Kuidas koguti kivid selle metsavendade mälestusmärgi jaoks?
8. Milline puu metsas kuulus selle leidjale?
9. Millise jõe ääres asus Saeveski metsaonn?
2. Milleks kasutati tõrva vanasti?
3. Milleks olid vajalikud peremärgid?
4. Millest on Tõrvaaugu oma nime saanud?
5. Kes olid metsvennad?
6. Kuidas saadi teada, kas keegi (inimene või loomad) on käinud metsapeidikute juures?
7. Kuidas koguti kivid selle metsavendade mälestusmärgi jaoks?
8. Milline puu metsas kuulus selle leidjale?
9. Millise jõe ääres asus Saeveski metsaonn?
reede, 2. oktoober 2009
Tellimine:
Postitused (Atom)