Printessid ja nohikud

Selle aasta teemaks oli printsessid ja nohikud. Siin nad on!

Võileivatorditurniir

Urrrrrraaaa! Võitsid 7a tüdrukud ja 7b poisid.

jõulupidu

Muuseumitund Pärnus

Kes ei teaks Lydia Koidula luuletust "Kodu", mis algab nii:
"Meil aiaäärne tänavas/kui armas oli see/kus kasteheinas põlvini/me lapsed jooksime".

Külastasime 18. novembril Koidula Muuseumi, mis oli Jannsenite pere koduks aastatel 1850-63. Maja on kultuuriloolise väärtusega ka kui maarahva kool ja nädalalehe Perno Postimees toimetus.
Lydia Koidula (1843-86) on 19. sajandi II poole eesti kirjanduse kirkaim täht - luuletaja, ajakirjanik, dramaturg ja lavastaja, kutselise teatri rajaja, rahvusliku ärkamisaja suurkuju.
Koidula luuletus "Mu isamaa on minu arm" on viisistatuna meie laulupidude hümn, mida laulab peo lõpus kogu rahvas püsti seistes.
Muuseumitunni viis läbi Endla teatri näitleja giid Elmar Trink(pildil ülal).



Selles toas on näha Koidulat kujutavas kunstis.

Väike Lydia aitas isal ajalehte teha- lugusid tõlkida ja kirjatükke ümber kirjutada.


Siin on klassituba, kus Koidula isa papa Jannsen õpetas maarahva lapsi lugema, kirjutama ja arvutama. Nurgas oli ka harmoonium, mille abil õpiti selgeks laulud.

Koidula viimane elutuba Kroonlinnast, kus raskelt haige luuletaja veetis oma viimased eluaastad.

Pärast muuseumitundi lõõgastusime Terviseparadiisis.

Kaitseala kaart

View Suure-Jaani kaitseala in a larger map
Kaarti aitas teha Jan-Erik Kreitsmann

Tagasi kooli

Meil käis külas Jaanika Ailt. Ta rääkis meile õma õpingutest ja mitmetest erialadest, mille kohta tal diplom taskus. Kõige põnevam aga oli slaidiesitlus Austraaliast, kus Jaanika reisis ja töötas pea aasta.

Meie oma kaitseala

Kuulutati välja projekt "Meie oma kaitseala". Otsustasime selles projektis osaleda. Rühmatöö tulemusena selgitasime välja, milline võiks olla see piirkond, mis on meile tähtis. Leidime, et selleks on Suure-Jaani järv ja selle ümbrus parkide ning tähtsate kultuurilooliste objektidega. Järgnevalt käisime mitu korda järve ääres, tegime mõõtmisi, kirjutasime üles liike, mida kohtasime ja uurisime ajalugu. Olime ka varasematel aastatel Suure-Jaani järve uurinud, seetõttu olid paljud veeloomad meile juba tuttavad. Kristjan ja Jan-Erik pildistasid kõikvõimalikke liike ja kultuuriobjekte. Õpetaja Ly tegi ka pilti.

Reipalt koolipinki!

10. septembril oli ilus päev. Koolipere kogunes kooli juurde, kust hakati liikuma kahel viisil- jalgsi või jalgrattaga- Olustvere poole. Oli tervisepäev "Reipalt koolipinki!"

Olustvere mõisakompleks ja park on väga hea ja võimalusterohke selleks, et seal igasuguseid üritusi korraldada. Seekord oli lausa geniaalne see idee, et pildistati ennast objektide juures, mis tuli eelnevalt üles otsida.
Kõikide ühine arvamus oli, et see päev läks igati korda ja täitis oma eesmärgi.

Mõned pildid kooli kodulehelt, 2 viimast internetist ja ülejäänud erakogust.

Euroopa keelte päev

Täna tähistasime Euroopa keelte päeva. Jorine õpetas meile hollandi keeles värve. Liis ja Piia aga rääkisid, kuidas tutvustada end soome keeles.

Preemiareis Tartusse

7 a klass võitis eelmisel õppeaastal aktiivse klassi tiitli. Preemiaks saime ekskursiooni Eesti Põllumajandusmuuseumi.

Krahv Friedrich Bergi poolt aretatud rukis  "Sangaste"

Kristjan ja Kristen peksavad kootidega vilja

Õpetaja Varje jahvatab jahu

Magnus võtab leivad ahjust välja

Jan-Erik lööb võid kokku

Nüüd me sööme putru, sooja leiba ja võid

Aurumasin pani tööle viljapeksumasina

Kui pikk on "Sangaste" rukki kõrs?

1. september 2010

Pildid Renee tehtud (võetud Facebookist)

Toredat suve!

Kohtumiseni 7. klassis!

Viimane koolipäev

Lastevanemate koosolek

Lastevanemate koosolekul rääkis Helle Saluveer õpilaste rahulolu uuringust ja Ly Valdmaa tutvustas klasside tegemisi 2009/2010. õppeaastal.
Esitlus

Läänemere linnud

KALAKAJAKAS
Kalakajakas teeb pesa kivile või rohu sisse. Tal on säravvalge pea ja keha on vesihall.
KORMORAN
Nad on suured mustad linnud.
Kormoranid söövad palju kala, on head sukeldujad ning on kalameeste suurimad vaenlased.

MERIKOTKAS
Merikotkas on suurim kulliline, kes elab veekogu lähedal. Ta sööb peamiselt kalu ja veelinde. Ta oli kunagi väljasuremis ohus.

JÄÄKOSKEL
Jääkoskel on kalatoiduline sukelpart. Tal on pikk konksja tipuga nokk, millega on hea kala püüda. Jääkosklad elavad tavaliselt puuõõnsustes või kividevahelistes koobastes.

HAHK
Hahk on samuti sukelpart.Ta sööb kalu, merepõhjas elavaid selgrootuid,eriti rannakarpe. Hahal on tugev nokk.

MERISK
Meriskil on pikk punane nokk ja punased jalad.Ta sööb limuseid ja teisi selgrootuid.Pesa teeb ta kivide vahele.

TIIR

Tiirudel on pikk kitsa sabaga keha. Neil on lühikesed punased jalad, mis ei paista kõhu alt väljagi.
                                                                                                Helena, Kertu, Rosangelika, Lylija ja Mailiis.

Läänemere imetajad ja kalad

Läänemeres elavad imetajad on hüljestest hall-ja viigerhüljes. Suurema osa ajast elavad hülged rannikust kaugemal avamerel ja rändavad ringi üsna suurel alal. Nii hall- kui ka viigerhüljes poegivad tavaliselt kevadisel jääl.
Läänemere mage vesi ei sobi paljudele merekaladele.
Läänemeres elavad:
Räim-tavaliselt u. 15cm pikkune, kuid võib kasvada ka poole pikemaks.
Kilu-räimest väiksem, enamasti 10-13cm pikkune.
Lest-selgmine pool on tume ja kare kui liivapaber, kõhtmine aga kollane.

Tursk-röövkala kes kasvab Läänemeres kuni meetri pikkuseks.
Angerjas-eelistab elada mudase põhjaga veekogudes, toiduks otsib ta selle põhjast väikeseid loomakesi.
Lõhi-meres elades hõbedane, jõgedesse kudema rändavad isalõhed muutuvad kirevaks ning nende lõuad könksjaks.
Jõgedesse rändavad kudema ka meriforellid.

Läänemere linnud

Me käisime Matsalu rahvuspargis ja Matsalu muuseumis ning seal vaatasime filmi Matsalu aastast jääst-jääni. Matsalus on seitse aastaaega nagu näiteks: luigeaeg, kormoraniaeg, pillirooaeg, kureaeg, lagleaeg ...
Meil on praegu kormoraniaeg.
Kormoranid on musta sulekuuega ja neil on kõver nokk. Kormoranid ei meeldi ka kaluritele, kuna nad söövad võrkudest kalu.


Anete, Annika , Jorine