Kohtumiseni 7. klassis!
reede, 4. juuni 2010
neljapäev, 3. juuni 2010
Lastevanemate koosolek
Lastevanemate koosolekul rääkis Helle Saluveer õpilaste rahulolu uuringust ja Ly Valdmaa tutvustas klasside tegemisi 2009/2010. õppeaastal.
Esitlus
Esitlus
kolmapäev, 2. juuni 2010
Läänemere linnud
KALAKAJAKAS
Kalakajakas teeb pesa kivile või rohu sisse. Tal on säravvalge pea ja keha on vesihall.
KORMORAN
Nad on suured mustad linnud.
Kormoranid söövad palju kala, on head sukeldujad ning on kalameeste suurimad vaenlased.
MERIKOTKAS
Merikotkas on suurim kulliline, kes elab veekogu lähedal. Ta sööb peamiselt kalu ja veelinde. Ta oli kunagi väljasuremis ohus.
JÄÄKOSKEL
Jääkoskel on kalatoiduline sukelpart. Tal on pikk konksja tipuga nokk, millega on hea kala püüda. Jääkosklad elavad tavaliselt puuõõnsustes või kividevahelistes koobastes.
HAHK
Hahk on samuti sukelpart.Ta sööb kalu, merepõhjas elavaid selgrootuid,eriti rannakarpe. Hahal on tugev nokk.
MERISK
Meriskil on pikk punane nokk ja punased jalad.Ta sööb limuseid ja teisi selgrootuid.Pesa teeb ta kivide vahele.
Helena, Kertu, Rosangelika, Lylija ja Mailiis.
Kalakajakas teeb pesa kivile või rohu sisse. Tal on säravvalge pea ja keha on vesihall.
KORMORAN
Nad on suured mustad linnud.
Kormoranid söövad palju kala, on head sukeldujad ning on kalameeste suurimad vaenlased.
MERIKOTKAS
Merikotkas on suurim kulliline, kes elab veekogu lähedal. Ta sööb peamiselt kalu ja veelinde. Ta oli kunagi väljasuremis ohus.
JÄÄKOSKEL
Jääkoskel on kalatoiduline sukelpart. Tal on pikk konksja tipuga nokk, millega on hea kala püüda. Jääkosklad elavad tavaliselt puuõõnsustes või kividevahelistes koobastes.
HAHK
Hahk on samuti sukelpart.Ta sööb kalu, merepõhjas elavaid selgrootuid,eriti rannakarpe. Hahal on tugev nokk.
MERISK
Meriskil on pikk punane nokk ja punased jalad.Ta sööb limuseid ja teisi selgrootuid.Pesa teeb ta kivide vahele.
TIIR
Tiirudel on pikk kitsa sabaga keha. Neil on lühikesed punased jalad, mis ei paista kõhu alt väljagi.Helena, Kertu, Rosangelika, Lylija ja Mailiis.
teisipäev, 1. juuni 2010
Läänemere imetajad ja kalad
Läänemeres elavad imetajad on hüljestest hall-ja viigerhüljes. Suurema osa ajast elavad hülged rannikust kaugemal avamerel ja rändavad ringi üsna suurel alal. Nii hall- kui ka viigerhüljes poegivad tavaliselt kevadisel jääl.
Läänemere mage vesi ei sobi paljudele merekaladele.
Läänemeres elavad:
Räim-tavaliselt u. 15cm pikkune, kuid võib kasvada ka poole pikemaks.
Kilu-räimest väiksem, enamasti 10-13cm pikkune.
Lest-selgmine pool on tume ja kare kui liivapaber, kõhtmine aga kollane.
Tursk-röövkala kes kasvab Läänemeres kuni meetri pikkuseks.
Angerjas-eelistab elada mudase põhjaga veekogudes, toiduks otsib ta selle põhjast väikeseid loomakesi.
Lõhi-meres elades hõbedane, jõgedesse kudema rändavad isalõhed muutuvad kirevaks ning nende lõuad könksjaks.
Jõgedesse rändavad kudema ka meriforellid.
Läänemere mage vesi ei sobi paljudele merekaladele.
Läänemeres elavad:
Räim-tavaliselt u. 15cm pikkune, kuid võib kasvada ka poole pikemaks.
Kilu-räimest väiksem, enamasti 10-13cm pikkune.
Lest-selgmine pool on tume ja kare kui liivapaber, kõhtmine aga kollane.
Angerjas-eelistab elada mudase põhjaga veekogudes, toiduks otsib ta selle põhjast väikeseid loomakesi.
Lõhi-meres elades hõbedane, jõgedesse kudema rändavad isalõhed muutuvad kirevaks ning nende lõuad könksjaks.
Jõgedesse rändavad kudema ka meriforellid.
Läänemere linnud
Me käisime Matsalu rahvuspargis ja Matsalu muuseumis ning seal vaatasime filmi Matsalu aastast jääst-jääni. Matsalus on seitse aastaaega nagu näiteks: luigeaeg, kormoraniaeg, pillirooaeg, kureaeg, lagleaeg ...
Meil on praegu kormoraniaeg.
Kormoranid on musta sulekuuega ja neil on kõver nokk. Kormoranid ei meeldi ka kaluritele, kuna nad söövad võrkudest kalu.
Anete, Annika , Jorine
Meil on praegu kormoraniaeg.
Kormoranid on musta sulekuuega ja neil on kõver nokk. Kormoranid ei meeldi ka kaluritele, kuna nad söövad võrkudest kalu.
Anete, Annika , Jorine
Kasari jõgi
Kasari jõgi algab Kohila alevist läänes ja suureneb Matsalu lahte.Kasari lahes kasvavad hundinuiad, pilliroog ja kaisel.Suurimad lisajõed paremalt on Ellamaa, Urevere ja Liuste ning vasakult Vardi jõgi, Penijõgi ja Tuudi jõgi. Suur põhjapoolne suudmeharu on tuntud ka Rõude jõena. Kesk- ja ülemjooks kuni Vigala jõega ühinemiseni on tuntud ka Teenuse jõena.
Veel käisime Kasari jõel paadiga sõitmas, me sõitsime umbes 16 km. Teadlaste ennustustel pidi Matsalu laht 100 a. pärast täitsa kinni kasvama. Varem olid talunikud liiga palju väetist pannud ja see voolas vette ning sellest hakkaski roostik kasvama ja kasvab siia maani. Kui jää hakkas sulama, siis see tõi kaasa igast risu. See risu on nüüd ees. Kunagi sai paadiga kaugemale sõita, aga nüüd tuleb ennem peatuda.
Läänemeri, tähtsamad lahed ja Matsalu laht
Läänemeri on vähe soolane, sest Läänemerre voolab paju magedat vett jõgedest. Maailmameri on neli korda soolasem.
Tähtsamad lahed: Matsalu laht, Liivi laht, Mardihansu laht, Soome laht, Põhjalaht, Pärnu laht ja Kassari laht.
Meie käisime Matsalu lahel. See on suurim roostiku ala Euroopas. Matsalu lahe pindala on 67 ruutkilomeetrit, pikkus 16 km, laius 4-6km. Lahe keskmine sügavus on 1,5 meetrit. Laht on Kasari jõe suudmeala.
Jan-Erik, Egert-Sten.
Läänemere imetajad ja kalad
Läänemeres on palju kalu ja mõned imetajad. Kaladest on ogalikud, lestad, räimed, kilud, tursad, lõhed ning angerjad. Läänemeres on ka imetajad, viigerhüljes ning hallhüljes, nad söövad enamasti kalu.
Kalad ei pääse jõgedesse kudema kuna koprad on jõe suudme ära ummistanud ning kõik on roogu kasvanud. Roogu kasvab palju, kuna jõgi on toonud liiga palju toitaineid ja väetist. Väetis ei kao veest ja nüüd kasvab kõik kinni.
Kevin, Erlend ja Jan-Eric
Kalad ei pääse jõgedesse kudema kuna koprad on jõe suudme ära ummistanud ning kõik on roogu kasvanud. Roogu kasvab palju, kuna jõgi on toonud liiga palju toitaineid ja väetist. Väetis ei kao veest ja nüüd kasvab kõik kinni.
Kevin, Erlend ja Jan-Eric
Tellimine:
Postitused (Atom)