Kes ei teaks Lydia Koidula luuletust "Kodu", mis algab nii:
"Meil aiaäärne tänavas/kui armas oli see/kus kasteheinas põlvini/me lapsed jooksime".
Külastasime 18. novembril Koidula Muuseumi, mis oli Jannsenite pere koduks aastatel 1850-63. Maja on kultuuriloolise väärtusega ka kui maarahva kool ja nädalalehe Perno Postimees toimetus.
Lydia Koidula (1843-86) on 19. sajandi II poole eesti kirjanduse kirkaim täht - luuletaja, ajakirjanik, dramaturg ja lavastaja, kutselise teatri rajaja, rahvusliku ärkamisaja suurkuju.
Koidula luuletus "Mu isamaa on minu arm" on viisistatuna meie laulupidude hümn, mida laulab peo lõpus kogu rahvas püsti seistes.
Muuseumitunni viis läbi Endla teatri näitleja giid Elmar Trink(pildil ülal).
Selles toas on näha Koidulat kujutavas kunstis.
Väike Lydia aitas isal ajalehte teha- lugusid tõlkida ja kirjatükke ümber kirjutada.
Siin on klassituba, kus Koidula isa papa Jannsen õpetas maarahva lapsi lugema, kirjutama ja arvutama. Nurgas oli ka harmoonium, mille abil õpiti selgeks laulud.
Koidula viimane elutuba Kroonlinnast, kus raskelt haige luuletaja veetis oma viimased eluaastad.Pärast muuseumitundi lõõgastusime Terviseparadiisis.