Koolirahvas ja külalised said jälgida Lembitu kuju avamist kooli aulas.
Lembit ootamas lina eemaldamist.
Kus on Lembitu käsi mõõgaga, jääb vist igavesti saladuseks?
Kõik meie kooli õpilased teavad väga hästi, kus asub Lembitu ausammas, mis on püstitatud Suure-Jaani kihelkonna vapratele meestele, kes andsid oma elu Vabadussõjas.
Seal alustab ja lõpetab koolipere oma õppeaastat. Sinna koguneb linnarahvas meie riigi tähtpäevadel.
Ajaloost teame, et Lehola Lembitu langes Madisepäeva lahingus 1217. aastal.
Ausambal on oma ajalugu. Avatud 24. juunil 1926. aastal suure pidulikkusega, sai ta oma kohal olla ainult 25 aastat. Ööpimeduses purustati ta okupatsioonivõimude käsilaste poolt 1951. aastal.
Sellest ajast on Lembitu originaalkuju otsekui oodanud taassündi. Nüüd on ta jõudnud väga auväärsele kohale gümnaasiumi fuajees.
Jätkem meelde see kuupäev- 23. veebruar 2012, kui avati väga pidulikult Lembitu ausamba originaal meie koolis. Meenutagu see meile, et vabadus on suurim aare, mis ühel rahval võib olla.
Nüüd on meie linnal kaks Lembitut - üks Amandus Adamsoni skulptuur ja teine Edgar Viiese poolt tehtud koopia.
reede, 24. veebruar 2012
neljapäev, 23. veebruar 2012
Muusikal "Inetu" Ugala teatris
22. veebruaril külastasid 8. klassid Ugala teatrit. Vaatasime muusikali "Inetu". Etenduse kohta on võimalik lugeda "Õpetajate Lehest" järgmist:
"H. C. Anderseni „Inetust pardipojast” ainest saanud seikluslik ja värvikirev muusikal on lugu sõprusest ja armastusest, tolerantsusest ning oma isikupära ja mina säilitamise olulisusest. Inetu pardipoja teema on alati aktuaalne – igal inimesel on kokkupuuteid inimeste või nähtuste pealiskaudse hindamisega. Tihti ei pruugi me halli koore all märgata teise inimese isikupära ja ilu.
„Inetu!” peategelane (Imre Õunapuu) on teistsugune, aga ema Ida (Adeele Sepp) hoolib temast ja armastab teda, hoolimata poja ebaharilikust välimusest. Väljatõugatuna ja narrimisest muserdatuna satub Inetu laia maailma. Ta püüab leida tagasiteed koju ja avastab kõikjal nii sõpru kui ka vaenlasi. Nii omade kui võõraste hulgas on neid, kes tema peale näpuga näitavad ja narrivad, aga jagub ka aitajaid ja toetajaid. Seikluste käigus kohtub Inetu kauni Pennyga ja noorte vahel tärkav armastus muudab maailma. Mis neist lõpuks saab, näeb juba teatris.
1993. aastal kirjutatud muusikalist „Inetu!” on tehtud üle 8000 lavaversiooni ja seda on nautinud miljonid. „Inetu!” libreto ja muusika on võitnud mitmeid mainekaid auhindu. Muusika autor on George Stiles, libreto ja laulutekstid pärinevad Anthony Drewe’i sulest.
3. detsembril Ugala teatris esietendunud lavastuses teevad kaasa pea poolsada TÜ Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilast – nii näitlejad kui ka muusikud. Lavastaja on Kalju Komissarov, kunstnik Krista Tool, tantsunumbrid seadis ja õpetas selgeks Oleg Titov. Lavastus sobib vaatamiseks alates 10. eluaastast, nii noortele kui ka vanadele. "
"H. C. Anderseni „Inetust pardipojast” ainest saanud seikluslik ja värvikirev muusikal on lugu sõprusest ja armastusest, tolerantsusest ning oma isikupära ja mina säilitamise olulisusest. Inetu pardipoja teema on alati aktuaalne – igal inimesel on kokkupuuteid inimeste või nähtuste pealiskaudse hindamisega. Tihti ei pruugi me halli koore all märgata teise inimese isikupära ja ilu.
„Inetu!” peategelane (Imre Õunapuu) on teistsugune, aga ema Ida (Adeele Sepp) hoolib temast ja armastab teda, hoolimata poja ebaharilikust välimusest. Väljatõugatuna ja narrimisest muserdatuna satub Inetu laia maailma. Ta püüab leida tagasiteed koju ja avastab kõikjal nii sõpru kui ka vaenlasi. Nii omade kui võõraste hulgas on neid, kes tema peale näpuga näitavad ja narrivad, aga jagub ka aitajaid ja toetajaid. Seikluste käigus kohtub Inetu kauni Pennyga ja noorte vahel tärkav armastus muudab maailma. Mis neist lõpuks saab, näeb juba teatris.
1993. aastal kirjutatud muusikalist „Inetu!” on tehtud üle 8000 lavaversiooni ja seda on nautinud miljonid. „Inetu!” libreto ja muusika on võitnud mitmeid mainekaid auhindu. Muusika autor on George Stiles, libreto ja laulutekstid pärinevad Anthony Drewe’i sulest.
3. detsembril Ugala teatris esietendunud lavastuses teevad kaasa pea poolsada TÜ Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilast – nii näitlejad kui ka muusikud. Lavastaja on Kalju Komissarov, kunstnik Krista Tool, tantsunumbrid seadis ja õpetas selgeks Oleg Titov. Lavastus sobib vaatamiseks alates 10. eluaastast, nii noortele kui ka vanadele. "
pühapäev, 12. veebruar 2012
reede, 10. veebruar 2012
Tellimine:
Postitused (Atom)