Jõulud 22.dets 2009

Kolmas advent

Esmaspäeval, 14. detsembril sisustasid advendihommiku 6. klassid.
Kõik otsisid sobiva jõululuuletuse, kirjutasid valgele paberile ja illustreerisid ära. Siis õppisid selle peast ilmekalt esitama.
Õpetaja pani kokku valiku. Kooli aulas esinesid Jan Eric Kreitsman, Karina Korell, Jorine Pilkes, Helena Jaska, Kertu Kundla, Rosangelika Todoruk.

Kuuse lahkumine

Täna, 27. novembril võeti maha meie koolimaja juurest suur hõbekuusk, mis on kaudsete arvutuste järgi umbes 40aastane.
Õnneks ei saetud puud kohe tükkideks, vaid ta sai "teise võimaluse" - temast saab sel aastal meie linna jõulupuu.

Muidugi ei olnud see mahavõtmise põhjuseks.

Kuna kuusk oli kasvanud liiga suureks, varjas ta päevavalgust ja takistas ka maja loomulikku tuulutust.
Spetsialistide arvates oli see suur puu ka juba haige.



Pildistasin kuuske paar päeva tagasi ja ka täna hommikul, kui puu oma kasvukohast lahkus.

Tamme sõbrad

Tamme sõber on Pasknäär.

Tammetõru on nii raske, et ta ei saa tamme levitada õhus või vees eemale kandudes (kui mitte arvestada nõlvast alla veeremist, mis ka kau- gele ei vii). Et tamm on meil üsna laialdaselt levinud, siis peab olema keegi, kes toimetab tõrusid emapuu varjust eemale, kus nad nooreks puuks kasvavad. See tore lind on pasknäär.

Tõru on suure toiteväärtusega, peamiselt rohke tärklisesisalduse tõttu. Loom saab temast tõhusa suutäie. Metsas peavad tõrutoidust lugu oravad, leet- ja kaelushiired, mägrad, metskitsed ja eriti metssead. Ka inimesed, meie esivanemad kaasa arvatud, on tammetõrusid toiduks pruukinud.

Tamme peal kasvab palju erinevais seeni, mõned on kasulikud, mõned parasiidid.

Kuidas mõõta tamme?

Tamm

Tamme saab mõõta mõõdulindiga.
Meie looduõpetuse tunniajal mõõtsime mõõdulindiga 1,3 meetri kõrguselt.
Ümbermõõtudeks saime 126, 251,271 cm.
Järveäärsete tammede keskmine ümbermõõt on 40cm.
Eesti kõige suurem tamm on Tamme-Lauri Tamm, mis asub Võrumaal.
Puu vanuseks on mõõdetud 680 aastat ja ümbermõõt rinnakõrguselt on 825 cm.
Osa materjali leidsime http://et.wikipedia.org/wiki/Tamm.

Kertu, Mailiis ja Rosangelika

Tamme vaenlased

Tamme vaenlased on mäger, orav, leethiir, metssiga, metskits, tammekakk, rusuk, tamme-jahukaste.

Tamme lehtedel, eriti alusmetsas noortel puudel näeme väga sageli hallikasvalget kirmet – see on mikroseen, mis põhjustab tamme-jahukastet. Jahukaste nõrgestab lehti, nii et need ei kasva normaalsuuruseni ning sageli muudavad ka kuju, noored võrsed aga jäävad nõrgaks ja võivad talvepakases hukkuda. Nii väheneb noorte tammede juurdekasv.

Tammel näeme tihti tammekakku (Daedalea quercina). Selle tammepuitu lagundava seene tunneme ära puitunud hallikaspruuni jalata viljakeha järgi, mille eoslavakandja (alu-misel küljel) koosneb labürintjalt kulgevatest liistakutest.

http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9807/seened.html

Tamme pahklased

„Sellist pilti võib näha sageli, aga et ühel puul on korraga nii õunakesed kui käbikeste moodi pahad, ei näe tihti. Selliseid moodustisi tekitab tamme-pahkvaablane. Nende pisikeste kiletiivaliste putukate emased munevad taimekudedesse oma munad, millest kooruvad vaglataolised vastsed, kes toituvad taimekudedest ja eritavad enda kaitseks taimedesse kasvuaineid, mis kujundavad liigile omase paha, milles on ohutu olla.

Eestis elab mitu sarnast liiki tamme lehtedel ja pungades. Tammedel moodustab õunataolisi pahkasid liik Biorrhiza pallida, käbitaolisi rosette Adricus fecundator.

Puudele ei tee nad märkimisväärset kahju.

Kellele need moodustised ei meeldi, võivad need kõrvaldada ja ära põletada. Puid võib pritsida järgmisel kevadel taimemürgiga“.

http://www.aiandus.ee/loe.php?id=6179

Millised on tamme viljad?

Tamme vili on tõru.

Esiteks, tõru on nii raske, et ta ei saa tamme levitada õhus või vees eemale kandudes.Et tamm on meil üsna laialdaselt levinud, siis peab olema keegi, kes toimetab tõrusid emapuu varjust eemale, kus nad nooreks puuks kasvavad.

Teiseks, tõru on suure toiteväärtusega, peamiselt rohke tärklisesisalduse tõttu. Loom saab temast tõhusa suutäie. Metsas peavad tõrutoidust lugu oravad, leet- ja kaelushiired, mägrad, metskitsed ja eriti metssead. Ka inimesed, meie esivanemad kaasa arvatud, on tammetõrusid toiduks pruukinud. Mõned indiaanihõimud on varunud tõrusid koguni mitmeks aastaks ning leidnud mooduseid, kuidas neid säilitada ja neist mõruaineid kõrvaldada.

Kolmandaks, suur toitainevaru võimaldab idanenud taimel kasvatada pika ja tugeva peajuure. Alles seejärel hakkab ta looma lehti. Pikk peajuur tagab veevarustuse sügavamatest mullakihtidest ning lubab tammel ellu jääda ka põuaaegadel ning kuivematel kasvukohtadel, kus kuusk, tamme peamine konkurent meie metsades, kasvada ei saa.

Üheseemneline pähkel puitunud kestaga, nimetatakse sagedamini tõruks, 1,5...3,5 cm pikk, ovaalse kujuga, läikivpruun, sooneline. Seemneaastad enamasti 4...8 a. Järel

Marti Mägi, Magnus Liir ja Jan- Erik Jegorov

Miks tammel korp käriseb?

Kas oled kunagi vaadanud, kuidas tamme korp kevadel käriseb? Miks ta käriseb?

Nüüd hakkab juba paistma vastus küsimusele, miks tamme korp kevadel käriseb. Talvel külmunud tüves jäätub ka vesi. Kui jää sulab, tekivad suurtes torudes õhumullid ning pidev juurtest pungadeni ulatuv veeniit katkeb. Selgub, et jämedad veetorud on küll väga kasulikud soojal aastaajal, aga nad töötavad vaid ühe kasvuperioodi. Niipea, kui vesi külmub, läheb torustik rikki ja kevadel tuleb ehitada uus. Puu vajab palju vett siis, kui ta hakkab kasvatama uusi lehti: need kaotavad ju pidevalt vett aurumise (transpiratsiooni) tõttu. Erandiks on vaid niiske ja vihmane ilm. Selleks et lehed ei närtsiks ega kuivaks, peab puu mullast pidevalt vett juurde imema. Enne suvise suure veetarbimise hooaega, veel enne pungade puhkemist käibki tammetüves kibekiire veetorustiku ehitus. Ehitusmaterjal on juba eelmisel suvel tärklisena juurtesse ja puidus paiknevatesse elusrakkudesse tallele pandud. Enne pungade puhkemist moodustuvad sellest varust tammetüvele suure läbimõõduga trahheed – päris paks aastarõnga kiht. Kui veevärk korras, hakkavad puhkema pungad ja kasvama lehed. Aga tüve kiire jämenemine käristabki korba. See on ka palja silmaga hästi näha: tumepruunide ja elutute korbalõhede põhja tekivad heledad triibud – avaneb noorte helepruunide koorerakkude kiht. Tamm valmistub tormilisteks elumuutusteks.

Anete, Annika ja Jorine

http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9804/korp.html

Soovitusi internetihuvilise lapse vanematele!

Internetiturvalisusest on küll palju räägitud, kuid ikka soovitan lugeda ...
Soovitusi internetihuvilise lapse vanematele I
Soovitusi internetihuvilise lapse vanematele II

Uus gripp

MItu korda on sedasame Lembitu monumenti püstitatud?

Mälestussammas avati 24. juunil 1926. aastal. Raha saadi pidude sissetulekutest ja annetustena. Skulptuuri autoriks on kujur Amandus Adamson. Mälestussambal on kujutatud Sakala muinasvanem Lembitut, kes on haavatud, kuid hoiab veel mõõka kõrgel. Monumendi ümber pidid olema tahvlid 75 suurejaanilase nimedega, kes langesid vabadussõja lahingutes. See töö jäi aga pooleli.
1941. aastal purustati mälestussammas esimest korda. Sammas taastati, kuid 1950. aastal tehti see uuesti maatasa. Skulptuur "Lembitu" leidis pärast mitmeid eksirännakuid tee Viljandi muuseumi.
1990. aasta jaanipäeval taasavati mälestussammas.

http://www.suure-jaani.ee/vaatamist.html

Hendrik, Kristjan, Egert-Sten , Kristen

Kes on Lembitu monumendi originaali autor? Millise monumendi Suure-Jaanis on sama autor teinud?

Mälestussammas avati 24. juunil 1926. aastal. Raha saadi pidude sissetulekutest ja annetustena. Skulptuuri autoriks on kujur Amandus Adamson. Mälestussambal on kujutatud Sakala muinasvanem Lembitut, kes on haavatud, kuid hoiab veel mõõka kõrgel. Monumendi ümber pidid olema tahvlid 75 suurejaanilase nimedega, kes langesid vabadussõja lahingutes. See töö jäi aga pooleli.1941. aastal purustati mälestussammas esimest korda. Sammas taastati, kuid 1950. aastal tehti see uuesti maatasa. Skulptuur "Lembitu" leidis pärast mitmeid eksirännakuid tee Viljandi muuseumi.1990. aasta jaanipäeval taasavati mälestussammas.
Amandus Adamson on ka teinud Johann Kõleri monumendi.

Magnus Liir, Jan- Erik Jegorov ja Marti Mägi

Kuidas pidi vanasti kirikus istuma mehed ja naised? Miks?

Kirikusse sisenedes paremalt kätt istusid naised ja vasakut kätt mehed, sest arvati, et paremat kätt tuleb kurjus.
Anete ja Annika

Mida sa jutustaksid meie linna külalistele eestlaste vanemast Lembitust

Kelle ja mille auks on monument püstitatud?

Monument on püstitatud Lembitu auks kes oli Sakala vanem. Ta võitles ,,Madisepäeva'' lahingus

Miks Suure-Jaani kirik rajati sellisele kohale?

Suure-Jaani kirik on ehitatud enne1300. aastat ja on seega vanim Viljandimaa kivist maakirik. Vestfaali ehitusmõjudega hoone müürid on laotud vaheldumisi paest ja maakivist, portaalides ja aknapiiretes on kasutatud ka tellist.

Suure-Jaani kirku juures on toimunud kaks sõda. Liivisõja ajal jäi Suure-Jaani kirik varemeisse, ning varemeis oli ta ka veel 1613. aastal.

Suure- jaani kirik rajati sellisele kohale, kus ta praegu on, sellepärast, et ümberingi oli soo, seal kus kirik asub oli kõrgem koht. Kui tuli valida kuhu kirik tuleb, võeti üks härg ja kuhu tema seisma jäi sinna ka tuleb kirik.

Kertu ja Rosangelika

I veerand 6. b klassis

Esimene veerand saigi läbi. Vaheajale võib minna rahuliku südamega, sest tulemused pole ju pahad.
Muidugi on kõigil veel nö arenguruumi, sest neljad võiksid saada viiteks ja kolmed neljadeks.

Ainult 4-5 on tunnistusel Kristol, Helenal, Mailiisil, Lylijal ja Alexil. Kiitus!
Üks 3 on Erlendil, Jan-Ericul, Kertul ja Rünnol.
Tore, et kellelgi ei ole tunnistusel seda va kõverikku.

Head vaheaega kõigile!
Tagasi kooli 2. novembril!

I veerand on lõppemas

Ja ongi esimene veerand läbi. 6a klassi õpilased olid väga tublid, õppisid täitsa hästi. Päris viielisi õpilasi seekord polnud, aga ainult üks 4 oli Magnusel, Martil ja Annikal. Nelja-viielised olid ka Kristjan, Jan-Erik, Karina, Kristina ja Jorine. Ainult üks kolm Hendrikul ja Viivikal. Kiitus kõigile.

Napilt teine koht

Meie tublid õpilased käisid maakondlikul õpioskuste olümpiaadil ja said II koha Paalalinna Gümnaasiumi järel.
Õppealajuhataja sõnul on see parim koht, mis meie kooli on sellel võistlusel tulnud. Esikohast jäi puudu ainult 0,5 punkti. Võistles 23 kooli.

Võistkonnas olid
Annika Saar
Kertu Kundla
Mailiis Kivi
Magnus Liir
Kristo Jaansoo

Ettevalmistusperioodi tegi läbi ka Kristjan Fuchs, kes aga jäi kahjuks loosi tahtel võistkonnast välja.
Kiitus!

Tirooli laulud ja J. Straussi valsid

Suures saalis toimus kontsert, kus kanti ette Austria rahvamuusikat. Eriti vahva oli joodeldamine. Kontserti olid kuulama tulnud ka teiste koolide õpilased.
Joodelda sinagi igal hommikul, sest vaata, mida kirjutab http://www.teadus.ee/

JOOGAT ASENDAB JOODELDAMINE
Zürichi konservatooriumisse on tekkinud üllatav tung. Joodeldamise klassid on täis juba kuid enne õppetöö algust. Alpiorgude üle teadete edastamiseks tekkinud laulustiilist on nüüd saanud uusmood. Joodeldamise jaoks on tarvilik õige hingamine - nii nagu joogaharjutuste puhulgi. Hommikune joodeldamine annab terveks päevaks hea enesetunde. Ja laulude tekstid on traditsiooniliselt positiivsed - seotud loodusega, muretusega homse suhtes. Nii et joodeldamine on omamoodi Euroopa jooga.
Vt lähemalt:  http://www.dw-world.de/dw/article/0,,1618369,00.html?maca=en-dtland-online-460-rdf
Allikas: http://www.magazine-deutschland.de/

Põnevaid hetki metsast

Mõõka hoidev käsi - vabaduse sümbol.

Siin on vabadussamba väike mudel.

All: metsavendade punker on kuiv ja soe, aga elada seal ikkagi ei tahaks.

Eestlased on ikka olnud metsarahvas - ta on metsas ellujäämise põhitõed omandanud.

Kuidas metsas on võimalik pikka aega elada ja ellu jääda, sellest jutustas projekti juht Pille Udam.

Mis on kõige tähtsamad asjad, mida metsas vajatakse?

Kas mäletad veel...?

1. Millistest puudest aeti tõrva?
2. Milleks kasutati tõrva vanasti?
3. Milleks olid vajalikud peremärgid?
4. Millest on Tõrvaaugu oma nime saanud?
5. Kes olid metsvennad?
6. Kuidas saadi teada, kas keegi (inimene või loomad) on käinud metsapeidikute juures?
7. Kuidas koguti kivid selle metsavendade mälestusmärgi jaoks?
8. Milline puu metsas kuulus selle leidjale?
9. Millise jõe ääres asus Saeveski metsaonn?

Saeveski

Puude kõrguse mõõtmine

Karjapoisi meetodil

Käsivarre pikkuse kepiga

Puude kõrgusemõõtjaga

Kabelimägi

Mälestusmärk metsavendadele

Tõrvaugu

Mine metsa- miks sinna minna?

Osalesime RMK programmis.

Vigastused sportimisel

Tammed järve ääres

Meie teiseks vaatlusobjektiks olid tammed Suure-Jaani järve ääres. Me mõõtsime neid ja uurisime, kes elavad nende peal. Miks tamme korp käriseb? Kes on tamme pahkvaablane? Mis on lüdi? Kõik need küsimused ootavad veel vastamist.

Tunne oma kodukohta!

25. septembril oli 6-ndatel klassidel osa tunde õues. Tuletasime meelde, kus me elame. Kui tähtsas kohas. Siin on meie rahva kultuur ja ajalugu kõik koos.
Ilus sügispäev oli.

Lembitu ausamba lugu

Lembitu ausammas on üks meie linna tähtsamaid sümboleid ja vaatamisväärsusi.
Kes on Lembitu monumendi püstitamise idee autor, kes skulptor ja mitu korda on seda maha lõhutud ja ikka taastatud, kuulete 25. septembril kohapeal.

Lembitu elust saad lugeda veel siit.

Pildil kooli avaaktusel 1. septembril 2009 kõnelemas direktor Peeter Sadam.

Kui sa ei tea ...mis on kell New Yorgis, kui pikk on üks küünar?

Kui sa seda ei tea, siis vaata. Tore lehekülg, kust saad vastuseid paljudele küsimustele. Näiteks tähtpäevadest, E- ainetest, mõõtühikutest jne.

Lastevanemate koosolek

Kooli sünnipäev, maastikumäng

Meie kool sai 322. aastaseks. Sel puhul toimus maastikumäng.

Jälle kooli!

Õpilaste meenutusi õppeaastast

"Eelmisel aastal jagati klass kaheks. Mina läksin 5.a klassi. Saime uue klassijuhataja. Käisime palju ekskursioonidel. Mulle väga meeldis 5. klass." Kristjan

"Igal juhul oli sel aastal väga palju nalja ja tralli. Kui me ekskursioonidel käime, siis on ikka teine klass ka kaasas. On olnud ka mitmeid probleeme, kuid nendest me oleme üle saanud. Olime see aasta suitsuprii klass ja osalesime "Tere, kevades". Ma küll eriti midagi ei otsinud, aga asi seegi. Mulle väga meeldis see klass. Kõik olid toredad ja lahedad." Marti

"Viiendas klassis tegime palju erinevaid ettevõtmisi. Käisme kaks korda Olustveres. Esimesel korral muuseumis ja jõululõunal ning teisel korral saime sõita hobuse ja traktoriga. See aasta on tore mõnes mõttes." Kristina

"Viiendas klassis oli palju huvitavaid asju. Mulle see igatahes meeldis. Inglise keeles tegime ka näidendit, mida me esitasime Viljandis inglise keele päeval." Karina

"Kõigepealt käisime Viljandis muuseumis. Seal meeldisid mulle kõige rohkem loomade topised. Käisime ekskursioonil Ida-Virumaal. Ma olin nendes kohtades käinud, aga siiski meeldis see mulle väga." Vivika

"Juba ongi läbi saamas 5 klass. Oleme jõudnud teha väga paljusid asju: käinud teatris, ekskursioonil, ja pidanud klassi pidu. Kõige rohkem meeldis mulle üritustest klassiõhtu. Ma ise olen käinud näiteringiga näitlemas, kergejõustikus võistlemas ja jalgpalli mängimas. Õppimises on mul hästi läinud. Ainult inglise keel oli "neli". See õppeaasta on hästi läinud." Magnus

"1. septembril oli üllatus suur, kui saime teada, et moodustati kaks klassi. Hea meel oli selle üle, et jäin parimate sõpradega ühte klassi. Õppeaasta oli väga põnev, edukas ja sündmusterohke. Maakonna võrkpallivõistlustel saavutasime 2. koha, Viljandimaa gümnaasiumide teatevõistlusel "Tähelepanu, start!" 3. koha ja maakondlikul rahvastepallivõistlusel 5. koha. Matemaatikavõistlusel JÄVI saavutasin 5. klassi arvestuses I koha.
Meil on väike ja sõbralik klass, kus hädas olijat alati aidatakse. Ees ootab soe ja põnev suvi ning kokku saame jälle sügisel." Jan-Erik

"Eelmine aasta jagati meie klass pooleks, see oli alguses üsna harjumatu. Siis me käisime Viljandis, seal me mõõtsime ja arvutasime ning vastasime igasugustele küsimustele. Näiteringiga käisime palju esinemas, see oli tore." Anete

"Maakondlikel rahvastepalli võistlustel saavutasid tüdrukud 5. koha ja poisid sammuti 5. koha. Meie koolis toimus õpilasesinduse laager, kus osales igast klassist 1-2 õpilast. Seal arutatakse kõike üritusi ja ettevõtmisi mis on mõeldud õpilastele. Lastekooriga käisime maakondlikul ettelaulmisel ja meie õnneks me pääsesime Tallinna laulupeole. 8. mail käisime mängimas paintballi. Paintball on sõjamäng värvi kuulidega. See aasta oli raske, aga huvitav, meil oli nii huvitavaid ja väga lahedaid koolipäevi, aga ka igavaid ja tavalisi. Mõned asjad oleks võinud olla teisiti, näiteks mõned hinded ja tunnid, aga ikkagi oli tore ja huvitav." Annika

Aktiivse klassi võistlus

Õppeaasta lõpetamine

Ja ongi läbi see aasta. Mul oli rõõm koos töötada rõõmsate, teotahteliste, aktiivsete, kriitiliste, tarkade, usinate ja natuke unustajate, virisejate ja üleannetute viiendikega. Sellest on mul ainult hea meel.

Meie kõige tähtsam töö on õppimine. Ja tulemused olid sel aastal tõesti head. Kolm õpilast lõpetas klassi kiituskirjaga. Need olid Karina, Jan-Erik ja Marti. Kiitus neile! Väga tublid olid ka Annika ja Magnus. Neil mõlemil oli üks "neli", inglise keel. Tublid olid ka Kristjan, Kristen, Kristina, Jorine. Neil ei olnud ühtegi "kolme " tunnistusel.

Matk Lahmuse mõisa

Loe veel Lahmuse mõisast ja koolist