Suure-Jaani kirik on ehitatud enne1300. aastat ja on seega vanim Viljandimaa kivist maakirik. Vestfaali ehitusmõjudega hoone müürid on laotud vaheldumisi paest ja maakivist, portaalides ja aknapiiretes on kasutatud ka tellist.
Suure-Jaani kirku juures on toimunud kaks sõda. Liivisõja ajal jäi Suure-Jaani kirik varemeisse, ning varemeis oli ta ka veel 1613. aastal.
Suure- jaani kirik rajati sellisele kohale, kus ta praegu on, sellepärast, et ümberingi oli soo, seal kus kirik asub oli kõrgem koht. Kui tuli valida kuhu kirik tuleb, võeti üks härg ja kuhu tema seisma jäi sinna ka tuleb kirik.
Kertu ja Rosangelika