Kuuse lahkumine

Täna, 27. novembril võeti maha meie koolimaja juurest suur hõbekuusk, mis on kaudsete arvutuste järgi umbes 40aastane.
Õnneks ei saetud puud kohe tükkideks, vaid ta sai "teise võimaluse" - temast saab sel aastal meie linna jõulupuu.

Muidugi ei olnud see mahavõtmise põhjuseks.

Kuna kuusk oli kasvanud liiga suureks, varjas ta päevavalgust ja takistas ka maja loomulikku tuulutust.
Spetsialistide arvates oli see suur puu ka juba haige.



Pildistasin kuuske paar päeva tagasi ja ka täna hommikul, kui puu oma kasvukohast lahkus.

Tamme sõbrad

Tamme sõber on Pasknäär.

Tammetõru on nii raske, et ta ei saa tamme levitada õhus või vees eemale kandudes (kui mitte arvestada nõlvast alla veeremist, mis ka kau- gele ei vii). Et tamm on meil üsna laialdaselt levinud, siis peab olema keegi, kes toimetab tõrusid emapuu varjust eemale, kus nad nooreks puuks kasvavad. See tore lind on pasknäär.

Tõru on suure toiteväärtusega, peamiselt rohke tärklisesisalduse tõttu. Loom saab temast tõhusa suutäie. Metsas peavad tõrutoidust lugu oravad, leet- ja kaelushiired, mägrad, metskitsed ja eriti metssead. Ka inimesed, meie esivanemad kaasa arvatud, on tammetõrusid toiduks pruukinud.

Tamme peal kasvab palju erinevais seeni, mõned on kasulikud, mõned parasiidid.

Kuidas mõõta tamme?

Tamm

Tamme saab mõõta mõõdulindiga.
Meie looduõpetuse tunniajal mõõtsime mõõdulindiga 1,3 meetri kõrguselt.
Ümbermõõtudeks saime 126, 251,271 cm.
Järveäärsete tammede keskmine ümbermõõt on 40cm.
Eesti kõige suurem tamm on Tamme-Lauri Tamm, mis asub Võrumaal.
Puu vanuseks on mõõdetud 680 aastat ja ümbermõõt rinnakõrguselt on 825 cm.
Osa materjali leidsime http://et.wikipedia.org/wiki/Tamm.

Kertu, Mailiis ja Rosangelika

Tamme vaenlased

Tamme vaenlased on mäger, orav, leethiir, metssiga, metskits, tammekakk, rusuk, tamme-jahukaste.

Tamme lehtedel, eriti alusmetsas noortel puudel näeme väga sageli hallikasvalget kirmet – see on mikroseen, mis põhjustab tamme-jahukastet. Jahukaste nõrgestab lehti, nii et need ei kasva normaalsuuruseni ning sageli muudavad ka kuju, noored võrsed aga jäävad nõrgaks ja võivad talvepakases hukkuda. Nii väheneb noorte tammede juurdekasv.

Tammel näeme tihti tammekakku (Daedalea quercina). Selle tammepuitu lagundava seene tunneme ära puitunud hallikaspruuni jalata viljakeha järgi, mille eoslavakandja (alu-misel küljel) koosneb labürintjalt kulgevatest liistakutest.

http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9807/seened.html

Tamme pahklased

„Sellist pilti võib näha sageli, aga et ühel puul on korraga nii õunakesed kui käbikeste moodi pahad, ei näe tihti. Selliseid moodustisi tekitab tamme-pahkvaablane. Nende pisikeste kiletiivaliste putukate emased munevad taimekudedesse oma munad, millest kooruvad vaglataolised vastsed, kes toituvad taimekudedest ja eritavad enda kaitseks taimedesse kasvuaineid, mis kujundavad liigile omase paha, milles on ohutu olla.

Eestis elab mitu sarnast liiki tamme lehtedel ja pungades. Tammedel moodustab õunataolisi pahkasid liik Biorrhiza pallida, käbitaolisi rosette Adricus fecundator.

Puudele ei tee nad märkimisväärset kahju.

Kellele need moodustised ei meeldi, võivad need kõrvaldada ja ära põletada. Puid võib pritsida järgmisel kevadel taimemürgiga“.

http://www.aiandus.ee/loe.php?id=6179

Millised on tamme viljad?

Tamme vili on tõru.

Esiteks, tõru on nii raske, et ta ei saa tamme levitada õhus või vees eemale kandudes.Et tamm on meil üsna laialdaselt levinud, siis peab olema keegi, kes toimetab tõrusid emapuu varjust eemale, kus nad nooreks puuks kasvavad.

Teiseks, tõru on suure toiteväärtusega, peamiselt rohke tärklisesisalduse tõttu. Loom saab temast tõhusa suutäie. Metsas peavad tõrutoidust lugu oravad, leet- ja kaelushiired, mägrad, metskitsed ja eriti metssead. Ka inimesed, meie esivanemad kaasa arvatud, on tammetõrusid toiduks pruukinud. Mõned indiaanihõimud on varunud tõrusid koguni mitmeks aastaks ning leidnud mooduseid, kuidas neid säilitada ja neist mõruaineid kõrvaldada.

Kolmandaks, suur toitainevaru võimaldab idanenud taimel kasvatada pika ja tugeva peajuure. Alles seejärel hakkab ta looma lehti. Pikk peajuur tagab veevarustuse sügavamatest mullakihtidest ning lubab tammel ellu jääda ka põuaaegadel ning kuivematel kasvukohtadel, kus kuusk, tamme peamine konkurent meie metsades, kasvada ei saa.

Üheseemneline pähkel puitunud kestaga, nimetatakse sagedamini tõruks, 1,5...3,5 cm pikk, ovaalse kujuga, läikivpruun, sooneline. Seemneaastad enamasti 4...8 a. Järel

Marti Mägi, Magnus Liir ja Jan- Erik Jegorov

Miks tammel korp käriseb?

Kas oled kunagi vaadanud, kuidas tamme korp kevadel käriseb? Miks ta käriseb?

Nüüd hakkab juba paistma vastus küsimusele, miks tamme korp kevadel käriseb. Talvel külmunud tüves jäätub ka vesi. Kui jää sulab, tekivad suurtes torudes õhumullid ning pidev juurtest pungadeni ulatuv veeniit katkeb. Selgub, et jämedad veetorud on küll väga kasulikud soojal aastaajal, aga nad töötavad vaid ühe kasvuperioodi. Niipea, kui vesi külmub, läheb torustik rikki ja kevadel tuleb ehitada uus. Puu vajab palju vett siis, kui ta hakkab kasvatama uusi lehti: need kaotavad ju pidevalt vett aurumise (transpiratsiooni) tõttu. Erandiks on vaid niiske ja vihmane ilm. Selleks et lehed ei närtsiks ega kuivaks, peab puu mullast pidevalt vett juurde imema. Enne suvise suure veetarbimise hooaega, veel enne pungade puhkemist käibki tammetüves kibekiire veetorustiku ehitus. Ehitusmaterjal on juba eelmisel suvel tärklisena juurtesse ja puidus paiknevatesse elusrakkudesse tallele pandud. Enne pungade puhkemist moodustuvad sellest varust tammetüvele suure läbimõõduga trahheed – päris paks aastarõnga kiht. Kui veevärk korras, hakkavad puhkema pungad ja kasvama lehed. Aga tüve kiire jämenemine käristabki korba. See on ka palja silmaga hästi näha: tumepruunide ja elutute korbalõhede põhja tekivad heledad triibud – avaneb noorte helepruunide koorerakkude kiht. Tamm valmistub tormilisteks elumuutusteks.

Anete, Annika ja Jorine

http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9804/korp.html

Soovitusi internetihuvilise lapse vanematele!

Internetiturvalisusest on küll palju räägitud, kuid ikka soovitan lugeda ...
Soovitusi internetihuvilise lapse vanematele I
Soovitusi internetihuvilise lapse vanematele II

Uus gripp

MItu korda on sedasame Lembitu monumenti püstitatud?

Mälestussammas avati 24. juunil 1926. aastal. Raha saadi pidude sissetulekutest ja annetustena. Skulptuuri autoriks on kujur Amandus Adamson. Mälestussambal on kujutatud Sakala muinasvanem Lembitut, kes on haavatud, kuid hoiab veel mõõka kõrgel. Monumendi ümber pidid olema tahvlid 75 suurejaanilase nimedega, kes langesid vabadussõja lahingutes. See töö jäi aga pooleli.
1941. aastal purustati mälestussammas esimest korda. Sammas taastati, kuid 1950. aastal tehti see uuesti maatasa. Skulptuur "Lembitu" leidis pärast mitmeid eksirännakuid tee Viljandi muuseumi.
1990. aasta jaanipäeval taasavati mälestussammas.

http://www.suure-jaani.ee/vaatamist.html

Hendrik, Kristjan, Egert-Sten , Kristen

Kes on Lembitu monumendi originaali autor? Millise monumendi Suure-Jaanis on sama autor teinud?

Mälestussammas avati 24. juunil 1926. aastal. Raha saadi pidude sissetulekutest ja annetustena. Skulptuuri autoriks on kujur Amandus Adamson. Mälestussambal on kujutatud Sakala muinasvanem Lembitut, kes on haavatud, kuid hoiab veel mõõka kõrgel. Monumendi ümber pidid olema tahvlid 75 suurejaanilase nimedega, kes langesid vabadussõja lahingutes. See töö jäi aga pooleli.1941. aastal purustati mälestussammas esimest korda. Sammas taastati, kuid 1950. aastal tehti see uuesti maatasa. Skulptuur "Lembitu" leidis pärast mitmeid eksirännakuid tee Viljandi muuseumi.1990. aasta jaanipäeval taasavati mälestussammas.
Amandus Adamson on ka teinud Johann Kõleri monumendi.

Magnus Liir, Jan- Erik Jegorov ja Marti Mägi

Kuidas pidi vanasti kirikus istuma mehed ja naised? Miks?

Kirikusse sisenedes paremalt kätt istusid naised ja vasakut kätt mehed, sest arvati, et paremat kätt tuleb kurjus.
Anete ja Annika

Mida sa jutustaksid meie linna külalistele eestlaste vanemast Lembitust

Kelle ja mille auks on monument püstitatud?

Monument on püstitatud Lembitu auks kes oli Sakala vanem. Ta võitles ,,Madisepäeva'' lahingus

Miks Suure-Jaani kirik rajati sellisele kohale?

Suure-Jaani kirik on ehitatud enne1300. aastat ja on seega vanim Viljandimaa kivist maakirik. Vestfaali ehitusmõjudega hoone müürid on laotud vaheldumisi paest ja maakivist, portaalides ja aknapiiretes on kasutatud ka tellist.

Suure-Jaani kirku juures on toimunud kaks sõda. Liivisõja ajal jäi Suure-Jaani kirik varemeisse, ning varemeis oli ta ka veel 1613. aastal.

Suure- jaani kirik rajati sellisele kohale, kus ta praegu on, sellepärast, et ümberingi oli soo, seal kus kirik asub oli kõrgem koht. Kui tuli valida kuhu kirik tuleb, võeti üks härg ja kuhu tema seisma jäi sinna ka tuleb kirik.

Kertu ja Rosangelika