Omadega rappa

Nii algaski see päev. Vihma sadas ja sadas. Ja me läksime rappa, Parika rappa.

Sookail õitseb

Parika rabajärv

Karu küünejäljed männipuul

 Kui sügavale maasse saab suruda toki? Turvast moodustub aastaga juurde ainult 1 mm. Turba sügavus selles kohas oli 180 cm. Seega mõõdetud rabaosa vanus  on ....

Lembitu jõudis kooli

Koolirahvas ja külalised said jälgida Lembitu kuju avamist kooli aulas.

Lembit ootamas lina eemaldamist.

Kus on Lembitu käsi mõõgaga, jääb vist igavesti saladuseks?


Kõik meie kooli õpilased teavad väga hästi, kus asub Lembitu ausammas, mis on püstitatud Suure-Jaani kihelkonna vapratele meestele, kes andsid oma elu Vabadussõjas.
Seal alustab ja lõpetab koolipere oma õppeaastat. Sinna koguneb linnarahvas meie riigi tähtpäevadel.
Ajaloost teame, et Lehola Lembitu langes Madisepäeva lahingus 1217. aastal.
Ausambal on oma ajalugu. Avatud 24. juunil 1926. aastal suure pidulikkusega, sai ta oma kohal olla ainult 25 aastat. Ööpimeduses purustati ta okupatsioonivõimude käsilaste poolt 1951. aastal.
Sellest ajast on Lembitu originaalkuju otsekui oodanud taassündi. Nüüd on ta jõudnud väga auväärsele kohale gümnaasiumi fuajees.
Jätkem meelde see kuupäev- 23. veebruar 2012, kui avati väga pidulikult Lembitu ausamba originaal meie koolis. Meenutagu see meile, et vabadus on suurim aare, mis ühel rahval võib olla.
Nüüd on meie linnal kaks Lembitut - üks Amandus Adamsoni skulptuur ja teine Edgar Viiese poolt tehtud koopia.

Orioni tähetornis

Lembitu pildistamine

8. b klass tegi koduloopäeva jaoks stiliseeritud pilte Lembitu ajastust - ristirüütlid Eestimaale ristiusku toomas. Mõõgad ja piiblid!
Paremad võtted saadetud žüriile. Siin ka väike valik.

Reipalt koolipinki!

10. septembril oli ilus päev. Koolipere kogunes kooli juurde, kust hakati liikuma kahel viisil- jalgsi või jalgrattaga- Olustvere poole. Oli tervisepäev "Reipalt koolipinki!"

Olustvere mõisakompleks ja park on väga hea ja võimalusterohke selleks, et seal igasuguseid üritusi korraldada. Seekord oli lausa geniaalne see idee, et pildistati ennast objektide juures, mis tuli eelnevalt üles otsida.
Kõikide ühine arvamus oli, et see päev läks igati korda ja täitis oma eesmärgi.

Mõned pildid kooli kodulehelt, 2 viimast internetist ja ülejäänud erakogust.

Paul Kondase juures

Paul Kondas (1900- 1985)






6. b klass käis täna Paul Kondase mälestussamba juures pilti tegemas.
Lund oli nii palju, et minek oli suurte raskustega seotud.

Paul Kondas on ajalooline isik. Suure-Jaanis töötas ta õpetajana ja koolijuhatajana. Tema eestvedamisel ehitatud koolis on praegu kultuurimaja. Kondas õpetas lastele pillimängu, muusikat, kehalist kasvatust, joonistamist, näitemängu, isegi tantsimist ja peaaegu kõiki õppeaineid. Väga tähtsaks pidas ta töökasvatust. Kooli ümber oli aed ja park, kus lapsed pärast tunde ja suvel töötasid.

Paul Kondas oli väga huvitav ja sisukas inimene.
Hilisemas elus oli ta tuntud eelkõige kunstnikuna. Tema maalimismeetod oli naivism.
Oma elu lõpu poole elas Kondas Viljandis. Oli eraklik ja peret ta ei loonud.

Paul Kondase sünnist möödub 31. märtsil 110 aastat.

Kuuse lahkumine

Täna, 27. novembril võeti maha meie koolimaja juurest suur hõbekuusk, mis on kaudsete arvutuste järgi umbes 40aastane.
Õnneks ei saetud puud kohe tükkideks, vaid ta sai "teise võimaluse" - temast saab sel aastal meie linna jõulupuu.

Muidugi ei olnud see mahavõtmise põhjuseks.

Kuna kuusk oli kasvanud liiga suureks, varjas ta päevavalgust ja takistas ka maja loomulikku tuulutust.
Spetsialistide arvates oli see suur puu ka juba haige.



Pildistasin kuuske paar päeva tagasi ja ka täna hommikul, kui puu oma kasvukohast lahkus.

Tunne oma kodukohta!

25. septembril oli 6-ndatel klassidel osa tunde õues. Tuletasime meelde, kus me elame. Kui tähtsas kohas. Siin on meie rahva kultuur ja ajalugu kõik koos.
Ilus sügispäev oli.

Lembitu ausamba lugu

Lembitu ausammas on üks meie linna tähtsamaid sümboleid ja vaatamisväärsusi.
Kes on Lembitu monumendi püstitamise idee autor, kes skulptor ja mitu korda on seda maha lõhutud ja ikka taastatud, kuulete 25. septembril kohapeal.

Lembitu elust saad lugeda veel siit.

Pildil kooli avaaktusel 1. septembril 2009 kõnelemas direktor Peeter Sadam.

Matk Lahmuse mõisa

Loe veel Lahmuse mõisast ja koolist