Hommikupoolik nootekeskuses

Muusikal "Inetu" Ugala teatris

22. veebruaril külastasid 8. klassid Ugala teatrit. Vaatasime muusikali "Inetu". Etenduse kohta on võimalik lugeda "Õpetajate Lehest" järgmist:

"H. C. Anderseni „Inetust pardipojast” ainest saanud seikluslik ja värvikirev muusikal on lugu sõprusest ja armastusest, tolerantsusest ning oma isikupära ja mina säilitamise olulisusest. Inetu pardipoja teema on alati aktuaalne – igal inimesel on kokkupuuteid inimeste või nähtuste pealiskaudse hindamisega. Tihti ei pruugi me halli koore all märgata teise inimese isikupära ja ilu.
„Inetu!” peategelane (Imre Õuna­puu) on teistsugune, aga ema Ida (Adee­le Sepp) hoolib temast ja armastab teda, hoolimata poja ebaharilikust välimusest. Väljatõugatuna ja narrimisest muserdatuna satub Inetu laia maailma. Ta püüab leida tagasiteed koju ja avastab kõikjal nii sõpru kui ka vaenlasi. Nii omade kui võõraste hulgas on neid, kes tema peale näpuga näitavad ja narrivad, aga jagub ka aitajaid ja toetajaid. Seikluste käigus kohtub Inetu kauni Pennyga ja noorte vahel tärkav armastus muudab maailma. Mis neist lõpuks saab, näeb juba teatris.
1993. aastal kirjutatud muusikalist „Inetu!” on tehtud üle 8000 lavaversiooni ja seda on nautinud miljonid. „Inetu!” libreto ja muusika on võitnud mitmeid mainekaid auhindu. Muusika autor on George Stiles, libreto ja laulutekstid pärinevad Anthony Drewe’i sulest.
3. detsembril Ugala teatris esietendunud lavastuses teevad kaa­sa pea poolsada TÜ Vil­jandi kultuuri­akadee­mia üliõpilast – nii näitlejad kui ka muusikud. Lavastaja on Kalju Komissarov, kunstnik Krista Tool, tantsunumbrid seadis ja õpetas selgeks Oleg Titov. Lavastus sobib vaatamiseks alates 10. eluaastast, nii noortele kui ka vanadele. "

Muuseumitund Pärnus

Kes ei teaks Lydia Koidula luuletust "Kodu", mis algab nii:
"Meil aiaäärne tänavas/kui armas oli see/kus kasteheinas põlvini/me lapsed jooksime".

Külastasime 18. novembril Koidula Muuseumi, mis oli Jannsenite pere koduks aastatel 1850-63. Maja on kultuuriloolise väärtusega ka kui maarahva kool ja nädalalehe Perno Postimees toimetus.
Lydia Koidula (1843-86) on 19. sajandi II poole eesti kirjanduse kirkaim täht - luuletaja, ajakirjanik, dramaturg ja lavastaja, kutselise teatri rajaja, rahvusliku ärkamisaja suurkuju.
Koidula luuletus "Mu isamaa on minu arm" on viisistatuna meie laulupidude hümn, mida laulab peo lõpus kogu rahvas püsti seistes.
Muuseumitunni viis läbi Endla teatri näitleja giid Elmar Trink(pildil ülal).



Selles toas on näha Koidulat kujutavas kunstis.

Väike Lydia aitas isal ajalehte teha- lugusid tõlkida ja kirjatükke ümber kirjutada.


Siin on klassituba, kus Koidula isa papa Jannsen õpetas maarahva lapsi lugema, kirjutama ja arvutama. Nurgas oli ka harmoonium, mille abil õpiti selgeks laulud.

Koidula viimane elutuba Kroonlinnast, kus raskelt haige luuletaja veetis oma viimased eluaastad.

Pärast muuseumitundi lõõgastusime Terviseparadiisis.

6.b klassi ergutuslause

Sjgee kuues bee,
jee-jee, me ruulimee
lasteaiast saati mee
üksteist juba tunnemee!

See oli 6.B klassi ergutuslause 2. märtsil 2010 aastal. Klassijuhataja võttis kah osa.