Uus aasta, uus veerand

2010. aasta algas paraja pakase, koheva lume, härmatise ja koolivaheajaga.
Nüüd oleme taas koolis. Erakordselt kaunis talv kestab.
Noored, talvemõnusid nautima!!! Suuskadele, uiskudele! Mine tea, millal jälle saab!?

14. jaanuaril oli taliharjapäev, mis tähendab, et pool talvest on läbi, pool ees.
Vanarahvas arvestas selle järgi loomatoidu tagavara. Pool pidi veel alles olema!
Kellel võimalik, viigu toitu ka metsloomadele. Eriti on hädas kitsed.

Jõulud 22.dets 2009

Kolmas advent

Esmaspäeval, 14. detsembril sisustasid advendihommiku 6. klassid.
Kõik otsisid sobiva jõululuuletuse, kirjutasid valgele paberile ja illustreerisid ära. Siis õppisid selle peast ilmekalt esitama.
Õpetaja pani kokku valiku. Kooli aulas esinesid Jan Eric Kreitsman, Karina Korell, Jorine Pilkes, Helena Jaska, Kertu Kundla, Rosangelika Todoruk.

Kuuse lahkumine

Täna, 27. novembril võeti maha meie koolimaja juurest suur hõbekuusk, mis on kaudsete arvutuste järgi umbes 40aastane.
Õnneks ei saetud puud kohe tükkideks, vaid ta sai "teise võimaluse" - temast saab sel aastal meie linna jõulupuu.

Muidugi ei olnud see mahavõtmise põhjuseks.

Kuna kuusk oli kasvanud liiga suureks, varjas ta päevavalgust ja takistas ka maja loomulikku tuulutust.
Spetsialistide arvates oli see suur puu ka juba haige.



Pildistasin kuuske paar päeva tagasi ja ka täna hommikul, kui puu oma kasvukohast lahkus.

Tamme sõbrad

Tamme sõber on Pasknäär.

Tammetõru on nii raske, et ta ei saa tamme levitada õhus või vees eemale kandudes (kui mitte arvestada nõlvast alla veeremist, mis ka kau- gele ei vii). Et tamm on meil üsna laialdaselt levinud, siis peab olema keegi, kes toimetab tõrusid emapuu varjust eemale, kus nad nooreks puuks kasvavad. See tore lind on pasknäär.

Tõru on suure toiteväärtusega, peamiselt rohke tärklisesisalduse tõttu. Loom saab temast tõhusa suutäie. Metsas peavad tõrutoidust lugu oravad, leet- ja kaelushiired, mägrad, metskitsed ja eriti metssead. Ka inimesed, meie esivanemad kaasa arvatud, on tammetõrusid toiduks pruukinud.

Tamme peal kasvab palju erinevais seeni, mõned on kasulikud, mõned parasiidid.

Kuidas mõõta tamme?

Tamm

Tamme saab mõõta mõõdulindiga.
Meie looduõpetuse tunniajal mõõtsime mõõdulindiga 1,3 meetri kõrguselt.
Ümbermõõtudeks saime 126, 251,271 cm.
Järveäärsete tammede keskmine ümbermõõt on 40cm.
Eesti kõige suurem tamm on Tamme-Lauri Tamm, mis asub Võrumaal.
Puu vanuseks on mõõdetud 680 aastat ja ümbermõõt rinnakõrguselt on 825 cm.
Osa materjali leidsime http://et.wikipedia.org/wiki/Tamm.

Kertu, Mailiis ja Rosangelika

Tamme vaenlased

Tamme vaenlased on mäger, orav, leethiir, metssiga, metskits, tammekakk, rusuk, tamme-jahukaste.

Tamme lehtedel, eriti alusmetsas noortel puudel näeme väga sageli hallikasvalget kirmet – see on mikroseen, mis põhjustab tamme-jahukastet. Jahukaste nõrgestab lehti, nii et need ei kasva normaalsuuruseni ning sageli muudavad ka kuju, noored võrsed aga jäävad nõrgaks ja võivad talvepakases hukkuda. Nii väheneb noorte tammede juurdekasv.

Tammel näeme tihti tammekakku (Daedalea quercina). Selle tammepuitu lagundava seene tunneme ära puitunud hallikaspruuni jalata viljakeha järgi, mille eoslavakandja (alu-misel küljel) koosneb labürintjalt kulgevatest liistakutest.

http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9807/seened.html

Tamme pahklased

„Sellist pilti võib näha sageli, aga et ühel puul on korraga nii õunakesed kui käbikeste moodi pahad, ei näe tihti. Selliseid moodustisi tekitab tamme-pahkvaablane. Nende pisikeste kiletiivaliste putukate emased munevad taimekudedesse oma munad, millest kooruvad vaglataolised vastsed, kes toituvad taimekudedest ja eritavad enda kaitseks taimedesse kasvuaineid, mis kujundavad liigile omase paha, milles on ohutu olla.

Eestis elab mitu sarnast liiki tamme lehtedel ja pungades. Tammedel moodustab õunataolisi pahkasid liik Biorrhiza pallida, käbitaolisi rosette Adricus fecundator.

Puudele ei tee nad märkimisväärset kahju.

Kellele need moodustised ei meeldi, võivad need kõrvaldada ja ära põletada. Puid võib pritsida järgmisel kevadel taimemürgiga“.

http://www.aiandus.ee/loe.php?id=6179

Millised on tamme viljad?

Tamme vili on tõru.

Esiteks, tõru on nii raske, et ta ei saa tamme levitada õhus või vees eemale kandudes.Et tamm on meil üsna laialdaselt levinud, siis peab olema keegi, kes toimetab tõrusid emapuu varjust eemale, kus nad nooreks puuks kasvavad.

Teiseks, tõru on suure toiteväärtusega, peamiselt rohke tärklisesisalduse tõttu. Loom saab temast tõhusa suutäie. Metsas peavad tõrutoidust lugu oravad, leet- ja kaelushiired, mägrad, metskitsed ja eriti metssead. Ka inimesed, meie esivanemad kaasa arvatud, on tammetõrusid toiduks pruukinud. Mõned indiaanihõimud on varunud tõrusid koguni mitmeks aastaks ning leidnud mooduseid, kuidas neid säilitada ja neist mõruaineid kõrvaldada.

Kolmandaks, suur toitainevaru võimaldab idanenud taimel kasvatada pika ja tugeva peajuure. Alles seejärel hakkab ta looma lehti. Pikk peajuur tagab veevarustuse sügavamatest mullakihtidest ning lubab tammel ellu jääda ka põuaaegadel ning kuivematel kasvukohtadel, kus kuusk, tamme peamine konkurent meie metsades, kasvada ei saa.

Üheseemneline pähkel puitunud kestaga, nimetatakse sagedamini tõruks, 1,5...3,5 cm pikk, ovaalse kujuga, läikivpruun, sooneline. Seemneaastad enamasti 4...8 a. Järel

Marti Mägi, Magnus Liir ja Jan- Erik Jegorov

Miks tammel korp käriseb?

Kas oled kunagi vaadanud, kuidas tamme korp kevadel käriseb? Miks ta käriseb?

Nüüd hakkab juba paistma vastus küsimusele, miks tamme korp kevadel käriseb. Talvel külmunud tüves jäätub ka vesi. Kui jää sulab, tekivad suurtes torudes õhumullid ning pidev juurtest pungadeni ulatuv veeniit katkeb. Selgub, et jämedad veetorud on küll väga kasulikud soojal aastaajal, aga nad töötavad vaid ühe kasvuperioodi. Niipea, kui vesi külmub, läheb torustik rikki ja kevadel tuleb ehitada uus. Puu vajab palju vett siis, kui ta hakkab kasvatama uusi lehti: need kaotavad ju pidevalt vett aurumise (transpiratsiooni) tõttu. Erandiks on vaid niiske ja vihmane ilm. Selleks et lehed ei närtsiks ega kuivaks, peab puu mullast pidevalt vett juurde imema. Enne suvise suure veetarbimise hooaega, veel enne pungade puhkemist käibki tammetüves kibekiire veetorustiku ehitus. Ehitusmaterjal on juba eelmisel suvel tärklisena juurtesse ja puidus paiknevatesse elusrakkudesse tallele pandud. Enne pungade puhkemist moodustuvad sellest varust tammetüvele suure läbimõõduga trahheed – päris paks aastarõnga kiht. Kui veevärk korras, hakkavad puhkema pungad ja kasvama lehed. Aga tüve kiire jämenemine käristabki korba. See on ka palja silmaga hästi näha: tumepruunide ja elutute korbalõhede põhja tekivad heledad triibud – avaneb noorte helepruunide koorerakkude kiht. Tamm valmistub tormilisteks elumuutusteks.

Anete, Annika ja Jorine

http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9804/korp.html